MAIDLA KOOLILMAJA AJALUGU
Maidlas valmis talupoegade eestvedamisel esimene koolimaja 1872. aastal. Ehitusmaterjali ja krundi andis mõis. Koolis õpetati eesti keelt, kalligraafiat, rehkendamist, geograafiat, usuõpetust, laulmist ja alates 1877. aastast ka vene keelt. Selle koolimaja iga oli lühike, maja süttis 1893. a lõpul või 1894. a alguses vigase korstna tõttu põlema.
Kaheksa aastat oli Maidla koolimajata. Lastel tuli käia kas Sutlema või Ääsmäe koolis. Tänaseni Maidla külas säilinud koolimaja valmis 1902. aastal ja õppeaineteks olid eesti keel, ilukirjandus, rehkendus, piiblilugu, katekismus, kirikulaulmine, vene keel, turnimine, laulmine ja geograafia. Aastatel 1881-1884 algas venestamispoliitika ja Eesti koolides seati sisse vene keele õpe. Näiteks geograafia ja ka rehkenduse õpetamine toimus venekeelsete raamatute abil. Lapsed pidid koolis rääkima vene keelt ja selline kord kehtis kuni 1917. aastani. Maidla kool oli ka küla kultuuri edendaja.
Maidla segakoor asutati 1912. aastal. Kultuuriüritused jäid soiku 1914. aastal, kui algas I Maailmasõda. Õpetajad mobiliseeriti sõjaväkke ja 1917-1918. aastal koolis õppetööd ei toimunud, sest vene sõdurid muutsid Maidla koolimaja kasarmuks. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastast hakati koole üle viima saksa keelsele õppele. Kuid 1918. aasta novembris koos Eesti Vabariigi loomisega sai koolides üle minna emakeelsele õppele. Siitpeale algas ka hoogne tõus. Koolis tõsteti kohustuslik õppeaeg neljale aastale, hiljem kuuele aastale.
1923/24 oli koolis kokku 50 õpilast. 1924/25 45 õpilast.
1938 rajati kooliaed ja ehitati väliklosett. Istutati ilupuid, viljapuid, marjapõõsaid. Koolimaja oli küla seltsielu keskus, korraldati rahvapidusid ja koosolekuid. Rahvarohked olid jõulupeod.
1940/41 Nõukogude võimu kehtestamisega muutusid ka õppekavad ja koolikord. Uue õppeainena tuli juurde vene keel ja muutus ajaloo käsitlus.
1941/44 muudeti taas koolikorraldust ja õppekavasid ning koolis hakati vene keele asemel saksa keelt õpetama.
1944/45 Nõukogude võimu taaskehtestamisega ilmusid taas jälle uued õpikud ja raamatukogust kõrvaldati ebasoovitav kirjandus.
1946/47 õppis koolis 32 õpilast. Kehtestati koolikohustus 7. aasta vanuselt kuni mittetäieliku keskkooli lõpetamiseni (7 klassi) või 16- aastaseks saamiseni. Pärast kollektiviseerimist oli Maidla kooli krundi suurus 15 000 m2, sellest külvi alla väike katseaed 95m2 ja spordiväljak 10000 m2.
1969-75 aastatel väikekoolide likvideerimise käigus suleti Maidla kool.
1975-86 oli kooli sügistööde ajal sheffide toitlustuskoht.
1986 tehti koolimaja remont ja kohandati hoone õpilasmalevlaste majutamiseks.
1991-2003 hoidis majal silma peal Linda Grünberg.
23.02.2003 asutati MTÜ Maidla Külaselts. Koolimaja nimetati ümber seltsimajaks.
