{"id":24,"date":"2010-03-27T22:31:01","date_gmt":"2010-03-27T20:31:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.maidlakyla.ee\/wordpress\/?page_id=24"},"modified":"2010-03-29T15:17:11","modified_gmt":"2010-03-29T13:17:11","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/?page_id=24","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Noppeid Maidla varasemast ajaloost<\/strong><\/p>\n

Maidla teadaolev ajalugu algab 1219. a. hiliss\u00fcgisel taani preestrite j\u00f5udmisega muistsesse Sochentaka ehk Soodetaguse k\u00fclla, et rahvas ristida ning tulevase Taani hindamisraamatu tarvis sealsed 3 suitsu \u201earvele v\u00f5tta\u201c. Selle soode vahele peidetud Sochentaka nagu ka enamiku teiste P\u00f5hja-Eesti k\u00fclade kirjalikud andmed j\u00f5udsid 1241. a. ilmavalgust n\u00e4inud Taani hindamisraamatusse.<\/p>\n

Paar sajandit hiljem l\u00e4heb k\u00fcla v\u00e4idetavalt eesti taustaga vasallisuguv\u00f5sa Maydellide valdusesse, kellelt ka maarahvale suup\u00e4rasem Maidla nimi saadud. Et esmakordselt 1465. a. mainitud Maidla m\u00f5is viie muu Eesti pinnal paiknenud Maidlaga segamini ei l\u00e4heks, kasutati Hageri kihelkonnas asunud Maidla puhul ametlikult nime Wredenhagen.<\/p>\n

Kuni 1657. a. oli m\u00f5is sama suguv\u00f5sa valduses. \u00dcheks v\u00e4rvikamaks Maidla Maydellide esindajaks oli kahtlematult XVI saj. l\u00f5pus Peipsi laevastiku admirali ning r\u00fc\u00fctelkonna peamehena tuntud T\u00f6nnis Maydell.<\/p>\n

Kui Maidla otsese lahingutegevuse v\u00f5i r\u00fc\u00fcsteretkete t\u00f5ttu P\u00f5hjas\u00f5jas kannatada ei saanud, tegi 1710. aasta augustis alanud katk seda rohkem kurja, j\u00e4tmata \u00fchtki peret puutumata. Uute riigiv\u00f5imude 1712. a. koostatud aruande j\u00e4rgi kaotas Maidla katku tagaj\u00e4rjel 145 elanikust 120, kellest enamik leidis viimse puhkepaiga \u00fchishaudades K\u00e4\u00e4bastem\u00e4eks kutsutud k\u00fclakalmistul. Selle kruusase pinnaga k\u00f5rgendiku \u00fcmber liikus palju rahvap\u00e4rimusi kartulikoobaste kaevamisel v\u00e4ljatulnud skeletij\u00e4\u00e4nustest ning varasematel aegadel kuuldud \u201coigajast luust\u201d.<\/p>\n

\u00dcksikasjalisem ja t\u00f5etruum pilt katku tagaj\u00e4rgedest on antud 4 aastat hiljem 1716. a. maarevisjoniga. Selleks ajaks olid pelgupaikadest v\u00e4lja tulnud k\u00f5ik hingesp\u00fcsinud k\u00fclaelanikud ning revisjonis m\u00e4rgiti \u00e4ra juba 14 igap\u00e4evase eluga normaalsetele r\u00f6\u00f6bastele j\u00f5udnud peret. Sellegipoolest olid paljud Maidla talud t\u00fchjad ning p\u00f5lluharijatest suur puudus. Seep\u00e4rast otsustas Maidla s\u00f5jaj\u00e4rgne omanik admiral Apraksin sinna soome ja rootsi s\u00f5javangidest ning Soomest k\u00fc\u00fcditatud talupoegadest koloonia rajada. Sama aasta septembris on Hageri koguduse s\u00fcnnimeetrikasse tehtud sissekanne uue \u201ecolonie\u201c soomlasest asuka Kesper Hinrickopoja t\u00fctre s\u00fcnni kohta. Kuni 1722. aastani leiame Hageri meetrikast paark\u00fcmmend sissekannet Maidla katkust t\u00fchjaksj\u00e4\u00e4nud taludes v\u00f5i kohalike peremeeste juures sulastena t\u00f6\u00f6tanud \u201ecoloni\u201c asukate s\u00fcndide, abielude ning surmade kohta.<\/p>\n

Kuna Peeter I oli Apraksinile s\u00f5jaliste teenete eest hulgaliselt maavaldusi kinkinud, siis v\u00e4ikest ja silmapaistmatut Maidla m\u00f5isa rentis ta oma v\u00f5itluskaaslastele.<\/p>\n

1730-ndate teisel poolel l\u00e4ks Maidla von Klugenite valdusesse. Nende ajal hakkas Maidla m\u00f5isamajandus kiiresti arenema. P\u00f5hiliseks tuluallikaks kujunes viinap\u00f5letamine, mis tolleaegseid viljahindu arvestades suurt kasumit andis. Viinap\u00f5letamise j\u00e4\u00e4kidega nuumati kokkuostetud h\u00e4rgvasikaid ning nende s\u00f5nnik l\u00e4ks omakorda p\u00f5ldude saagikuse t\u00f5stmiseks. Nuumh\u00e4rjad nagu suurem osa viinastki saadeti p\u00f5hjatule Peterburi turule. Osa viina m\u00fc\u00fcdi \u00e4ra Tallinn-P\u00e4rnu talvetee \u00e4\u00e4res asunud ning \u00f6\u00f6bimisv\u00f5imalust pakkunud Kuusiku k\u00f5rtsis. Ja ega siis pikad ja pimedad talve\u00f5htud r\u00e4nnumeestel ilma odavat m\u00e4rjukest pruukimata m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud. Et rahvas ennast p\u00e4ris lolliks ei jooks, kehtestati 1765. a. toobi viina alamhinnaks 10 kopikat, mis 3 aastat hiljem maap\u00e4eva otsusega 14 kopikale t\u00f5steti.<\/p>\n

1769. aasta adramaarevisjoni j\u00e4rgi oli Maidla juba Laupalt tulnud von Fersenite omanduses. Laupalt toodi kaasa hulk m\u00f5isateenijaid, noori peresid ning vallalisi inimesi, kes kiiresti kohalike hulka sulandusid. Isa ponnistused Maidla m\u00f5isa v\u00e4ljaehitamiseks j\u00e4tsid aga m\u00f5isa p\u00e4rinud Magnus Gustav von Ferseni \u00fcksk\u00f5ikseks. Noor m\u00f5isah\u00e4rra eelistas Maidla Wilckenitele \u00e4ra m\u00fc\u00fca ning rikkast Saadj\u00e4rve m\u00f5isa p\u00e4rijannast abikaasa juurde kolida.<\/p>\n

Ka Wilckenid ei j\u00e4\u00e4nud Maidlasse pidama. Noor Peter Wilcken m\u00fc\u00fcs perspektiivitu Maidla ning ostis Virumaale Voka m\u00f5isa, mille t\u00f5eliseks p\u00e4rliks \u00fcmber ehitas. Maidla k\u00e4is aga endiselt k\u00e4est k\u00e4tte: Lingenid, Schillingid, 30-aastat Mohrenschildte, Antropoffid ja l\u00f5puks eestlasest Michael Markgraf (t\u00f5eline nimi rahvap\u00e4rimuse j\u00e4rgi V\u00e4ravas).<\/p>\n

Adminstratiivselt oli Maidla kuni 1891. a. vallareformini iseseisev m\u00f5isa piirides eksisteerinud ning Hageri kihelkonna alla kuulunud vald. P\u00e4rast reformi liideti Maidla Kirna-Kohatu vallaga. 1921. a. l\u00e4ks Maidla juba iseseisvusaegse Hageri valla koosseisu. N\u00f5ukogude ajal oli Maidla kord \u00fche, kord teise k\u00fclan\u00f5ukogu koosseisus. P\u00e4rast taasiseseisvumist liideti Maidla Saue vallaga.<\/p>\n

Kas Maidlast on v\u00f5rsunud ka Eesti elu edendanud tegelasi? Kunagise orelikunstnikumja helilooja Juhan J\u00fcrme (enne eestistamist J\u00fcrgenson) vanavanemad on Maidlast p\u00e4rit J\u00fcrgensonid. Samuti j\u00f5udis Maidlast p\u00e4rit koolmeistri ja vallakirjutaja Mart Raham\u00e4e poeg Hugo-Bernhard Raham\u00e4gi v\u00e4lja haridusministri ning hiljem peapiiskopi ametikohani.<\/p>\n

Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul on omal kohal ka meenutused Maidla Tiigari talus 1887. a. s\u00fcndinud Villem Leemannist. 1906. a. tsaari ratsav\u00e4kke v\u00f5etud noormes saadeti teenima Kaug- Itta, kust p\u00e4rast haavatasaamist ning kahte vapruse eest saadud autasu demobiliseeriti. Vabaduss\u00f5ja ajal teenis Villem Leemann 1. ratsar\u00fcgemendis, p\u00e4lvides lahinguliste teenete eest Vabadusristi.<\/p>\n

Perep\u00e4rimus pajatab j\u00e4rgmist:
\nSee juhtunud Villemiga 1918. aastal. L\u00e4inud kaasteenijaga l\u00e4hedasse metsatukka asjale. Vaevalt j\u00f5utud p\u00fcksid rebadele lasta, ku Villem m\u00e4rganud puude vahel paarik\u00fcmmet lahinguvarustuses \u201elandesveeri\u201c soldatit. Kaaslane tahtnud putku panna, kuid Villem arvanud: \u201eKuhu sa ikka kuuli eest jooksed, teeme parem h\u00e4da l\u00f5puni ja vaatame, mis edasi saab.\u201c <\/em><\/p>\n

Toimetused l\u00f5petanud, astunud mehed nagu muiste korralikult eesti keelt oskavate baltlaste juurde. Villem m\u00f5elnud lennult s\u00f5japlaani v\u00e4lja ja teatanud: \u201ePoisid, olukord on nigel. Te olete sisse piiratud ja meile on antud k\u00e4sk teid m\u00f5tetu verevalamiseta relvituks teha. N\u00fc\u00fcd \u201cbitte sch\u00f6n\u201d, laduge p\u00fcssilukud siia kotti ja hakkame astuma.\u201c<\/em><\/p>\n

Sakslased vaadanud, et vastupanu on t\u00f5esti m\u00f5tetu ning visanud nagu k\u00e4stud, p\u00fcssilukud Villemi kaaslase seljakotti ja hakanud komando peale v\u00e4eosa poole liikuma. Pettusest saadud aru alles siis, kui juba hilja oli . . .<\/em><\/p>\n

Olev Streff
\nKODULOOLANE<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Noppeid Maidla varasemast ajaloost Maidla teadaolev ajalugu algab 1219. a. hiliss\u00fcgisel taani preestrite j\u00f5udmisega muistsesse Sochentaka ehk Soodetaguse k\u00fclla, et rahvas ristida ning tulevase Taani hindamisraamatu tarvis sealsed 3 suitsu \u201earvele v\u00f5tta\u201c. Selle soode vahele peidetud Sochentaka nagu ka enamiku … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/24"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":41,"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/41"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.maidlakyla.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}