Maidla küla on juba aastajagu päevi pidanud kirjavahetust nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kui Põhja Regionaalse Maanteeametiga leidmaks lahendust Ääsmäe-Hageri ning Kiisa-Maidla tee kehvadele teeoludele.
“No ikka väga halvas seisukorras on need teed,” tõdeb külaelanik Aavo Mitt. “Tee on porine, pealt savine ja libe, augud veel lisaks”. Kiisa-Maidla ja Ääsmäe-Hageri teelõigul on tehtud küll viimase paari aasta jooksul remonti, aga Mitti sõnul ei kannata tulemus paraku remondi nimegi välja. “Võiks öelda, et selle käigus rikuti tee veel rohkem ära, sest kasutati ebasobivat teekatte materjali”. Mitti hinnangul oli 2006. aasta suvi Maidla ja Pärinurme külade jaoks võimatu. Hageri karjäärist veeti läbi Maidla küla teede 40-ne tonniste autodega materjali Kasemetsa-Kiisa-Hageri teele. “Naljakas on see, et ühes kohas tehakse teed, aga meie küla tee tallati ära raskete autodega. Terve suvi elasime tohutu tolmu sees. Ei olnud võimalik uksi aknaid lahti teha, pesu kuivatada. Rääkimata inimestest, kes seda sisse hingama pidid,” meenutab Mitt. Maidla külas on tegutseva neli ettevõtet on hädas teenindava transpordiga. Piima-, kütte-, viljaveo- ja väetiseautod ei taha teenindada, kuna tee on vilets. Samuti laekub pidevalt kaebusi koolibussi teenust pakkuvalt firmalt. Ühistransporti külas samuti ei ole ,sest näiteks bussifirmaga Samat lõppesid läbirääkimised marsruuttakso liini käima panemisest selsamal põhjusel. “Millal lõpeb meie küladel see pori, tolm ja teeaugud? Kes korvab meile sellest tuleneva majandusliku ja moraalse kahju?” on küsinud külaelanikud oma kirjades riigiteede hoiuga tegelevatelt instantsidelt.
Riigil napib vahendeid
Teeseaduse §25 lõikes 2 on sätestatud, et Maanteeamet korraldab teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks riigimaateedel. Nii jagab ka Põhja Regionaalne Maanteeamet oma vastuskirjades külaelanike muret, aga nendib samas, et selliseid riigimaanteid oli 2007. aasta seisuga Eestis veel 7111 km, sealhulgas Harjumaal 332 km. Katete ehitamist kruusateedele kavandamisel lähtutakse tasuvusest, liiklussagedusest, võrgulisest tähtsusest, bussiliinide arvust jne. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nendib samuti, et paraku on vajadus teehoiu rahastamiseks suurem, kui Maanteeametile eraldatud on, aga lähtuda saab ainult riigieelarve võimalustest. Teehoiu vahendite jaotamisel on arvestatud kõikide maakondade vajadustega ja teistele maakondadele ette nähtud vahendite arvel ei ole õiglane parandada riigimaanteede hoiu rahastamist Harjumaal, selgitab ministeerium.
Väike lootuskiir
Ometi on aastapikkune kirjavahetus viinud ka ühe reaalse lubaduseni ministeeriumi poolt. Nimelt seoses põhimaanteel number 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (lõigus Kanama- Jõgisoo) teekatte välimiste sõiduradade taastusremondiga käesoleval aastal kasutatakse freesitud materjali Ääsmäe- Hageri teel kilomeetrite 0,748 – 3,720 mustkatte ehitamiseks. “See lahendab küll olukorra kolme kilomeetri ulatuses, aga liiklus käib ju ka Hageri poole, see ots on tegelikult kõige halvemas seisukorras,” tõdeb Aavo Mitt. “Ega ei jää muud üle, kui tuleb jälle kirju edasi kirjutada,” resümeerib mees.
Koduvald